Hardtailid on maastikusõidu maailmas veidi tahaplaanile jäänud. Ratastest oodatakse parimat toodet, mis pedaaliks tõhusalt ja oleks valmis läbima kõige raskemaid laskumisi. Pea kõik sõitjad valiksid laskumisteks kahe amordiga ratta. Ja need, kes tõusudel kõige kiiremat aega jahivad, ei vaata Honzo poole. Honzo mudelivalik sihib pigem Šveitsi noa laadsesse - kõik ühe rattaga kategooriasse.
Honzo mudelivalikut esindavad kolm ratast, mis erinevad üksteisest üsna palju. Kõige odavam tavaline mudel on pealtnäha keskpärane maastikuratas, kuid peidab endas siiski võrdlemisi agressiivset geomeetriat. Teist äärmust esindab Honzo ESD, mis katsetab eriti agressiivse geomeetriaga. Arvustused ja kogemus ratta seljas kinnitavad, et tegu on väga võimeka, kuid samas mugava rattaga. Käesolevas arvustuses keskendun Honzo DL mudelile, millel olen nüüd veetnud terve hooaja. DL on tavalise Honzo ja ESD vahepealne mudel, ideaalne ratas meie maastikule.
Kona Big Honzo DL soojast ilmast elevil. Pilt - Andre Rätsep
Lisaks tavalisele Honzole, DL ja ESD mudelitele toodab Kona veel Big Honzo mudeleid. Põhimõte on sama, aga jooksud on 27.5 tollised, mille peale on venitatud pluss suuruses rehvid. Seega valikut on ja igaüks leiab midagi oma spetsiifilisele maitsele.
Rataste iga aastane paisumine pole puutumata jätnud ka hardtaile. Need pole enam järsu kaelanurgaga, 100 mm amordikäiguga 26 tollised kärakad, millega kunagi sõitmist sai alustatud. Numbrid geomeetria tabelis on kasvanud. DL mudeli puhul sarnanevad need Process 134 enduro rataste seeriale. Kokkuvõtvalt 140 mm esiamordiga moodne trail ratas.
Reach ja toptube pikkused on võrreldes teiste tootjate pakkumistega pigem keskmised. Täpsemalt 450 mm ja 609 mm M suurusel raamil. Mu pikkusele - 176 cm, soovitab Kona nii M kui L raami. On rattaid, mille puhul ma valiks L suurust, kuid Honzo DL-i puhul oli M ideaalne valik. Nii säilib mängulisus ja võimalus võtta ka kõige kitsamaid kurve, kuid puudu ei jää stabiilsusest. 66 kraadine kahvlinurk on trail ratastele omane ja täpselt piisav, et pakkuda nobedust. Seejuures pole see nii järsk, et järsakutel kaoks enesekindlus.
Pilt - Juri Vsivtsev
Varsti on saabumas 2023 mudelid, mille geomeetria on väikeste erinevustega. Raamikuju on ka hästi vähe muudetud. Hetkel on teada, et kahvlinurk muutub veel 0.5 kraadi laugemaks ehk 65.5 kraadi varasema 66 asemel.
Wheelbase ja chainstay pikkus on sellel rattal varieeruvad. See tähendab, et Kona on Honzo DL raamil kasutanud adjustable dropoutse. Meie keeles tähendab see, et saad reguleerida, kui kaugel on tagumise jooksu võll keskjooksust. Kui mõnel rattal tehakse seda nn flipchipiga, siis Honzol saad omale vastava võlli kauguse keskjooksust valida ise kas või millimeetri täpsusega. Muudetav vahemik on 417 mm - 430 mm.
Raam ise on kena taevasinine, näeb välja nagu arvutis piltidel. Hooaja jooksul on värvi ja raami kuju kohta nii mõnigi kompliment tehtud. Pudelihoidjas on ruumi 700 ml jagu joogile. Käiguvahetaja kõri jookseb poolenisti läbi raami, sadulaposti oma täielikult ja tagapiduril raami küljes. Huvitav valik, samas ei häirinud.
Rockshox Revelation RC DebonAir esiamort annab 140 mm jagu pehmendust ja võtab külge 110 mm laia esijooksu. See on viimase moe järgi ja vajadusel uue jooksu leidmine pole keeruline. DebonAir õhksisu on Rockshoxi amortides saanud standardiks ja tagab väga sujuva amordi töö. Revelation mudel on võrreldes Pike mudelitega üpris lihtne. Kompressiooni nupp annab kolm valikut. Lahti, poolkinni või täitsa kinni. Õhukambrisse on võimalik lisada kuni neli bottomless tokenit. Poest ostes on amordis neid juba kaks.
FSA Comet vändad on odavad ja rasked. Neil on ka selline q faktor, et Honzo raamile sobivamate kergemate väntade leidmine pole lihtne. Väntadeks oleks võinud olla näiteks Shimano Deored. 2023 mudelid tulevad Deorega. Vastukaaluks võib muidugi öelda, et ma ei suutnud Cometeid kõveraks sõita nagu ma olen mõnel teisel rattal teinud.
Kõik Eesti paigad avastab selle rattaga ära. Pilt - Juri Vsivtsev
Käiku vahetab Shimano Deore 12 käiguline süsteem. Oma hinnaklassi kohta on see väga hea. Vahetus on kiire ja täpne. Kindlasti teeb silmad ette Srami SX ja NX vahetajatele. Kassett on ka Deore, 11 - 50 hambaga.Ees on 32 hammasratas. See on päris hea kombo. Võibolla mõni sõitja eelistaks ronimiseks taha veel suuremat hammasratast.
Pidurdamise eest hoolitsevad ees ja taga Shimano MT410 süsteem. Need ei ole just väga tugevad pidurid, kuid jänni ka ei jää. Kahjuks pole neil võimalik reguleerida pidurilingi kaugust lenksust.
Tänapäeval ei saaks enam ilma teleskoopsadulapostita. Seega Honzol on vastavalt TranzX post. See on hooaja jooksul mind hästi teeninud. Teleskoop vahemikku on lihtne muuta.
Jooksud koosnevad WTB ST i30 TCS pöidadest ja Shimano rummudest. See komplekt pole just eriti kerge. Süüdlased on pigem rummud. Maad puudutavad Maxxis Minion DHF 2.5" ees ja Dissector 2.4" taga. Ma leian, et need on väga head rehvid ja Maxxise EXO TR 3C segu on siia Eestisse sobilik.
800 mm lai lenks on M suuruses rattal veidi lai, ent L ja XL ostjatele hea. Igas pikkuses käte järgi on seda võimalik palju kitsamaks lõigata. Vähemalt ei jää puudu. Stem on 35 mm pikk ehk lühim, mis ratastele pandakse. Kui ei teaks, siis võiks trail rattalt eeldada 40 mm stemi, kuid isiklikult olin 35-ga just rahul.
Alustades Honzo DL-ga sõitmist kevadel, tundsin hirmu, et peale aastaid full suspension ratastega sõitmist, pean oma sõitmist veidi kokku poole tõmbama. Kas ma saan sõita nii raskeid radu, nagu varem või teha kõiki hüppeid? Paari kuuga oli selge, et Honzo mingeid piire ei sea. Algus oli harjumatu, kuid kuu pärast oli ratas väga kodune.
Honzo DL on kõige parem näide rattast, millega saab teha kõike. Üks põhjus on selles, et puudub tagumine amort. See tähendab, et ratas on palju nobedam ja tuleb jõudu rakendades kohe järgi. Puudub ebaeffektiivsus.
Teine põhjus on, et hüppamiskogemus on lähedasem BMX ja dirt jump ratastele. Oma osa lisavad ennist nimetatud adjustable dropouts ehk tagumise jooksu võimalikult ette lükates muutub ratta käitumine neile sarnaseks. Ülimalt lihtne on esimest ratast maast lahti saada, Hea on õppida tagarattal sõitu. See teeb ka erinevad trikid lihtsamaks. Siiski on tegemist ikkagi 29 tolliste jooksudega maastikurattaga ja päris trikiratast pole mõtet sellest loota. Õhtune sõit sõpradega linnas on Honzoga põnev. Saab käia skatepargis, teha mõni laskumine Toomemäel või Tallinna puhul Nõmmel ning siis liikuda karastusjookide järgi.
Just nii, El Diablo - Eesti suurim hüpe Honzoga. Pilt - Alexander Kagorski
Kolmandaks, kui rattal puudub tagumine amort ja käsitlemine on veidi nagu trikirattal, siis see ei tähenda, et see ei roniks hästi mäest üles või ei laskuks kiiresti ja enesekindlust sisendades. Vastupidi. Just seda see ratas teeb. Mulle meeldis, et üks päev sain ma Otepää XCO rajal 10 tuhandese XC ratta järgi püsida ja teine päev laskumisvõistlusel poodumile sõita. Meeldiv on käia ka niisama matkamas või piima järel. Matkadel ei pea muretsema, et maastik ootamatult liiga keeruliseks muutub. Samal ajal vastavate rehvidega pole probleem teha 100 km päevas ilma, et lõpus täitsa laip tunne on.
2022 Balti karikasarja esimene etapp Ignalinas. Pilt - Dainius Sviderskis
Üllatav oli, et tänapäeva hardtailide sõidukogemus pole väga erinev kahe amordiga ratastest. Ei ole niimoodi, et mingid rajad nõuavad kindlalt kahe amordist laskumisratast. Honzoga saab ka täitsa edukalt. Päris Val di Sole maailmakarika rajale ei läheks, aga Schladmingu rada poleks probleem. Pikem geomeetria annab piisavalt stabiilsust sõites, et ei teki ebakindlust. Juurikad ja kivid ei löö jalgu pedaalidelt ja ei peksa keha läbi. Kaasa aitavad ju ka 29 tollised jooksud. Vahe kunagiste 26 tolliste ratastega on suur. Ratas ei jää aukudesse kinni.
Sellepärast ma leian, et Kona on selle ratta puhul millegi väga heaga hakkama saanud. Sõiduomadustelt ristiks ma Honzo ideaalseks Eesti rattaks. Siinne maastik pakub just täpselt piisavalt pinget sellele rattale. Kõik, mida Eesti pakub, Honzo teeb.
Paldiski - Tallinn 80km
Ratas on hooaja jooksul hästi vastu pidanud ja mehaaniku juurde väga asja pole olnud. Vaatamata sellele, et raamile on lisatud kummist ketikaitse, siis seda on mõnes kohas puudu. Kett on raami värvi seest poolt korralikult kulutanud. See pole küll kõige nähtavama koha peal, aga kaitset võiks olla rohkem. Siiski on mujal kohtades värv väga hästi vastu pidanud ja ei kooru nagu seda mõnel teisel firmal tihti ette tuleb.
Nagu varem öeldud, siis sellel rattal pole komponente, mida peaks kohe tõttama välja vahetama. Ka kõige rajum sõitja ajab nendega vähemalt ühe hooaja läbi, enamus sõitjaid mitu aastat. Rockshox Revelation amort on oma ehituselt lihtne ja töökindel. Soovitatav oleks vähemalt korra hooajal seda hooldada ning see teenib sõitjat pikka aega. Amordiga ei tekkinud mul ühtegi probleemi. Sama käib ka näiteks käiguvahetuse kohta. Vahel tuleb käike rihtida. Honzol on veidi rohkem polte, mutreid, kui mõnel teisel raamil. Hea oleks silm peal hoida ja neid vahel kontrollida. Chainstayde reguleerimispoldid lahti ei tule, kuid nende pingutamis poldid vahel tulevad. Õnneks see sõitu ei sega ja raami ei kahjusta. Kuna tegemist on hardtailiga, siis tagumine jooks saab rohkem vatti, kui tagumise amordiga rattad. Sestap oleks hea ka kodaraid vahepeal pingutada ja jooksu rihtida enne, kui pöid jäädavalt kahjustada saab.
Kona Honzo DL on maastikuratas inimesele, kes ei tunne huvi ainult matkamisest või rataste geomeetriast. See on ideaalne sõitjale, kes tahab teha kõike - võibolla isegi pole otsustanud, mis talle täpsemalt meeldib. Selle ratta võimete ampluaa on lai ning teeb silmad ette kahe amordiga trail kategooria ratastele. Honzo toimetab hästi lisa treeningrattana näiteks sõitjale, kes omab ainult mäestlaskumis või murdmaaratast. Maastikusõidumaailma just astunud inimesele aitab see velo selgeks teha kõik baasoskused. Nagu öeldakse, alustama peaks hardtailil.
Pilt - Juri Vsivtsev